Miks me alustame vähemaga
Paljudel meie stuudiosse tulijatel on juba aastatepikkune liikumiskogemus selja taga. Pilates, jooga, tants, jõutreening – nende keha on harjunud pingutamisega. Nad oskavad juhiseid järgida, kordust lõpuni teha ja jätkata, kuni seeria on lõpule viidud.
Ja ometi alustame peaaegu igal juhul palju lihtsamast kohast.
Me ei alusta sellega, et lisame veel ühe harjutuse, suurema väljakutse või keerukuse. Me alustame sellega, et midagi ära jätame.
Õppida lahti laskma
Enne vedrude ja välise vastupanu kasutamist, enne treeningseadmete ja keerukate harjutustega alustamist pöördume tagasi põhitõdede juurde: keha, mis liigub mitte surve, tulemuslikkuse või „õigesti tegemise“ vajaduse ajel, vaid tähelepanelikkuse, uudishimu ja usalduse ajel.
Selleks on sageli vaja leevendada sügavalt juurdunud harjumusi – strateegiaid, mille keha on aja jooksul välja arendanud ja mida ta jätkab automaatselt kordama, sageli ilma et me sellest teadlikult aru saaksime.
Loome piisavalt ruumi, et teistsugune tunne, reaktsioon või võimalus saaks end tunda anda.
Mõnikord ei suuda keha leida uut liikumisviisi enne, kui ta tunneb end piisavalt turvaliselt, et vanast lahti lasta.
Kui pingutus ei ole enam juhtivaks teguriks
Midagi olulist hakkab toimuma, kui liikumine muutub väiksemaks, täpsemaks ja seda toetab tõeline hingamine.
Keha hakkab rahunema. Närvisüsteem muutub vastuvõtlikumaks. Liikumist ei suruta enam jõuga paika, vaid see hakkab tekkima vähem jõudu kasutades.
Järk-järgult tekib rohkem ruumi. Rohkem elamusi. Rohkem võimalusi.
Samuti hakkab ilmnema teistsugune tugevus – mitte tugevus, mis tekib pingutamisest, haaramisest või suurema pingutuse tegemisest, vaid tugevus, mis areneb selge toetuse, organiseerituse ja ühendatuse kaudu.
Töö algab hingamisest
Diafragmaatilist hingamist ja tõelist puhkust peetakse mõnikord ettevalmistuseks “päris” tööks. Meie lähenemisviisis on need tingimused, mis võimaldavad mõtestatud liikumist.
Hingamine aitab inimesel oma keha täpsemalt tajuda, keskenduda oma keskmele ja tunda toetust ilma tarbetu pingeta.
See pakub stabiilsust ilma jäikuseta ja vabadust ilma kontrolli kaotamata.
Siit algab sügavam töö – mitte sellega, kui palju keegi suudab saavutada või kui kaugele ta suudab end viia, vaid sellega, kui selgelt ta suudab märgata, mis tema enda kehas toimub.
Vähem läbimõeldult valimine
Edasiminek ei tähenda alati uue harjutuse lisamist, koormuse suurendamist või edasijõudmist keerulisemate harjutuste juurde.
Mõnikord tähendab edasiliikumine seda, et tunnistada, mis ei ole enam kasulik, ja lasta sellel kõrvale jääda.
Sellest ruumist võib areneda midagi, mis reageerib paremini: keha, mis tunneb end ühendatuna, kohanemisvõimelisena ja suudab olla tugev, ilma et see läheks kerguse arvelt.
Hakkab kujunema stabiilne sisemine keskpunkt – toetatud, kindel ja kohalolev.
Mitte ainult selles, kuidas keha liigub, vaid ka selles, kuidas inimene iseennast tajub.
Liikumine algab tähelepanust.